Uurimuste kommunikeerimine

Selles töötoas räägitakse uurimuste tulemuste kommunikeerimise olulisusest ja uuriva loo jutustamise (ingl keeles storytelling) meetoditest ning nõuannetest. Töötoa eesmärk on tutvustada osalejatele kommunikatsiooni eesmärkide määratlemise protsessi, auditooriumide identifitseerimise, oludele vastava kommunikatsioniplaani kavandamise ning erinevate kommunikatsioonivormide ja -kanalite kasutamise olulisusest ja edastatakse arusaam, kuidas see mõjutab nii sõnumit kui auditooriumi.

Õppetöö tegevused

Algus (15 minutit)

Juhised läbiviijale

• Haara osalejate tähelepanu küsides mõne küsimuse või kommenteerides mõnda asjakohast teemat, pilti vms. Näiteks: Mis teemad on täna maailma ajakirjanduse fookuses? Mis trendib Twitteris / TikTokis? Selgita, et need on kommunikatsioonitüübid.

• Tutvusta ennast ja töötoa eesmärke.

• Valikuline: tutvusta töötoas kasutava materjali allikat (Tactical Tech).

• Selgita, millised lingid ja materjalid saavad osalejad töötoa lõpus endaga kaasa.

• Paku osalejatele välja töötoa põhireeglid. Küsi, kas nad sooviksid sinu pakutut muuta või soovitada muid reegleid. Tee kindlaks, et kõik saavad reeglitest aru ja nõustuvad nendega. Üksikasjalikumaid soovitusi, millised reeglid seada, leiad läbiviija juhisest sektsioonist "Töötubade läbiviimine".

• Kui vaja, pane paika gruppide dünaamika. Näiteks võid selgitada, et grupitööde koosseisud püsivad töötoa kestel samad.

Juhised

• Vii läbi kiire tutvustusring paludes osalejatel vastata (kommunikeerida) mõnele küsimusele, mis puudutab nende isikuid, tööd, ootusi töötoale jne. Nad võivad vastata ka järgmistele lisaküsimustele:

  • Kas sulle on täna midagi läbi mõne kindla platvormi teada antud? Mis see oli?
  • Kas see on sulle tavapärane tegevus?

• Alternatiivina võid valida jäälõhkumisharjutuse, mis julgustab osalejaid olema loomingulised ning joonistama vastuseid või mõtteid online-tahvlile ning kui töötuba toimub füüsiliselt, siis püsti tõusma ja mõne ülesande täitma (näiteks enda kohta midagi teisele osalejale kommunikeerima). Võid teha algust nende kommunikeerima julgustamisega, et nad harjuksid töötoa meeleoluga. Vaata inspiratsiooni saamiseks jäälõhkumise harjutusi puudutavat sektsiooni ETI "Läbiviija Käsiraamatust" (https://exposingtheinvisible.org/et/tootoad/facilitator-guide).

Uurimuste kommunikeerimine (45 minutit)

Tööriistad / materjalid

• Oma uurimuse kommunikeerimine: harjutuste vormid (sektsioon: "Uurimus, millega sa töötasid") allalaadimiseks / printimiseks või veebis täitmiseks;
• Alternatiivselt: ühine digitaalne tahvel koos eelvormistusega (Miro, Mural vms.)
• Igaühele paberilehed, kleeppaberid / post-itid, pastakas (kui töötuba toimub füüsiliselt).

Juhised

[5 minutit]

• Palu igal osalejal mõelda ühele uurimustööle või uurimisprojektile, mida nad on teinud ja mida kommunikeeriti ja levitati avalikult (nt ajalehes, veebilehel, raadiosaates jne).

• Kui mõni osaleja ei ole veel sellise tööga tegelenud, võivad nad mõelda uurimistele, mida nad on näinud ja mis neile meeldis.

• Palu igal osalejal vastata selle uurimuse põhjal järgmistele küsimustele ja täita neile ulatatud vormistik:

  • Mis teemal uurimust ma kommunikeerisin? (Või mida kommunikeeriti, kui see ei olnud tema uurimus.)
  • Mis tüüpi informatsiooni ja tulemusi ma kommunikeerisin?
  • Kuidas ma seda informatsiooni kommunikeerisin?
  • Milleks ma seda kommunikeerisin?
  • Kellele ma kommunikeerisin? Milline oli auditoorium?

• MÄRKUS: Osalejad peaksid rääkima ainult uurimistest, millest rääkimine on ohutu ja ei sisalda konfidentsiaalset informatsiooni.

[5 minutit] Kokkuvõte

• Palu ühel või kahel vabatahtlikul jagada oma vastuseid.

• Palu osalejatel hoida oma märkmed alles, sest neidsamasid näiteid kasutatakse töötoas ka hiljem.

• Rõhuta, et kuigi mõned vastused võivad praegu olla sarnased, läheb neid vaja töötoa järgmistes osades, et tuua esile puuduvad osad ja aidata osalejatel läbi mõelda nende kommunikatsioonistrateegiad ja -meetodid.

• Valesid vastuseid ei ole olemas.

Tööriistad / materjalid

• Powerpointi presentatsiooni slaidid või eelnevalt täidetud pabertahvli paberid (füüsilise töötoa jaoks)

Juhised

• Haarates eelmisest harjutusest kinni, valmista ette ja pea presentatsioon, mis keskendub kommunikatsiooni põhialustele ja uurimuste kommunikeerimise olulisusele. Iga punkti vahel lase osalejatel rääkida oma mõtetest ja kogemustest.

• Mis on kommunikatsioon? – Informatsiooni jagamine ühelt isikult teisele või inimestegrupi vahel erinevaid vahendeid kasutades.

  • Rõhuta, et oluline on sõnum ja mitte viis, kuidas seda edastatakse, sest edastamiseks on erinevaid võimalusi nagu me töötoa kestel näeme.
  • Too mõned näited, mis põhinevad eelmises harjutuses kasutatud kaasustel.

• Kes võib kommunikeerida? – Me oleme kõik kommunikeerijad ja saame õppida, kuidas erinevaid võimalusi kasutades efektiivselt kommunikeerida.

• Kuidas me saame kommunikeerida? – Too välja mõned meetodid, mida osalejad mainisid eelmises harjutuses ja lisa teisi näiteid.

• Miks on uurimuste kommunikeerimine oluline? – Mis juhtub, kui me otsustame mitte kommunikeerida?

  • Räägi, et vaikimine teeb meid ahistamisele haavataks, toob kaasa tagasiside, reaktsioonide ja lahenduskäikude puudumise.
  • Rõhuta, kuidas kommunikatsioon ühendab uurijad oma auditooriumiga ja loob kogukonnatunde, mis tugevdab meid ühiskonnana.

• Millised on väljakutsed, millega me kommunikeerimisel kokku puutume? – Too esile mõned võimalikud väljakutsed, näiteks:

  • puudub selgelt defineeritud sihtauditoorium,
  • vahendite ja/või kommunikatsioonioskuste puudumine,
  • vaid piiratud ulatusega auditooriumini jõudmine (ingl keeles reach) / piiratud reaktsioonid (ingl keeles reactions) / suhestumine (ingl keeles engagement),
  • avalik kriitika, ähvardused, ahistamine,
  • halb ajastus jne.

• Arutle, milline on selle töötoa kahe võtmemõiste - kommunikatsioon ja loo jutustamine - omavaheline suhe.

  • Rõhuta, et "kommunikeerimine" või "kommunikatsioon" on informatsiooni jagamine, aga "loo jutustamine" viitab, kuidas me seda informatsiooni kommunikeerime.
  • Töötoas kasutatakse mõlemat terminit ja nendega seotud tegevusi ning osaejad harjutavad ja jagavad nende kahe vahelisi seoseid.

VAHENDID:

• Artikkel "Eesmärgipärane kommunikeerimine: uuriv loo jutustamine", põhineb Nuria Tesóni konverentsiettekandele "Uurimine on koostöö" konverentsil, august 2021, Tactical Tech.
• Konverentsi ettekande slaidid "Eesmärgipärane kommunikeerimine: uuriv loo jutustamine", Nuria Tesón, "Uurimine on koostöö" konverents, august 2021, Tactical Tech.
• Konverentsi ettekande salvestus "Eesmärgipärane kommunikeerimine: uuriv loo jutustamine", Nuria Tesón, "Uurimine on koostöö" konverents, august 2021, Tactical Tech.

Tööriistad / materjalid:

• Oma uurimuse kommunikeerimine: harjutuste vormid (sektsioon: "Uurimus, millega sa töötasid" ja uus sektsioon "Grupiharjutus: Kuidas sa kommunikeeriksid seda uurimust?" (online või prinditud))
• Jagatud pilveruum või digitaalne tahvel koos vastava vormistusega (Miro, Mural vms - (kui online'is)
• Digitaalsed "break-out toad" (kui online's) või eraldatud ruum / lauad (kui töötuba toimub füüsiliselt)
• Igaühele paberilehed, kleeppaberid / post-itid, pastakad (kui füüsiline töötuba)
• Slaidid või varem ettevalmistatud pabertahvli lehed, kus on kirjas nõuanded / meelespea kokkuvõtvaks sektsiooniks (vaata altpoolt "Kokkuvõte")

Juhised

[15 minutit]

• Jaga osalejad väikestesse 3-5 liikmega gruppidesse lähtudes osalejate arvust. Grupid peaksid kogu töötoa ajal töötamas samades koosseisudes.

• Soovita igal grupil määrata liikmetele kindlad ülesanded: märkmetegija, ajapidaja, esitleja (ülesandeid võib roteerida) jne.

Juhenda gruppi järgnevalt:

• Grupp peab valima ühe uurimisprojekti, mida selle liikmed nimetasid eelmises individuaalses harjutuses. Valitud näidet kasutavad nad kogu järgneva töötoa jooksul.

• Selle juhtumiuuringu alusel tuleb vastata järgmisele küsimusele:

  • Kuidas sa seda uuringut kommunikeeriksid?

  • Pange kirja erinevad sammud, vajadused ja muud kaalutlused, mida tuleb meeles pidada, kui soovid seda uuringut ja uuringu tulemusi kommunikeerida. Kui uuring on juba avaldatud, laienda kommunikatsiooniplaani juba olemasolevatest saavutustest kaugemale.

• Toetavad küsimused: Mida sa pead tavaliselt meeles, kui otsustad oma uurimust ja tulemusi kommunikeerida? Kas midagi on puudu? Mis ja miks?

• Mõelge kõigele, mis seostub plaanimise, platvormide, narratiivi ja kõhklustega ning kirjuta need hiljem teiste osalejatega jagamiseks üles.

[10 minutit] Kokkuvõte

• Iga grupi esindaja teeb nende vastustest maksimaalselt kahe minuti pikkuse kokkuvõtte.

Kokkuvõtte juhendavad küsimused::

• Kas kaalusite, mida te tahate, et teie uurimus / tõendid saavutaksid? Jutt ei käi pelgalt kommunikatsiooni eesmärgist, vaid uurimuse enda eesmärgist.

• Kas uurimuse ja sellega seotud tõendite kommunikeerimine aitab uurimuse enda eesmärki või mõtet saavutada? Kuidas ta seda teha võib?

Võta harjutus kokku mõne olulise mõttega, näiteks:

• Uurimuste kommunikeerimine sisaldab endast "uurivat loo jutustamise" - see tähendab tõendite kogumist ja tõendite (dokumendid, tunnistused jne) muutmist MÕTTEGA narratiiviks. Pane tähele, et me räägime mõttest, eesmärkidest või soovitud tulemustest järgmises sektsioonis.

• Lugu jutustav lähenemine peab olema osa uurimuse kommunikatsiooniplaanist , eriti kui eesmärk on teha tõendid avalikult kättesaadavaks, et probleemile tähelepanu juhtida, tõsta teadlikkust vms.

• Kommunikatsioon ei ole lineaarne. See on rohkem ringikujuline protsess ja seda peaks ka vastavalt plaanima.

• Mõnikord on sul vaja kommunikeerimiseks koguda tõendeid ad hoc, teinekord aga kogud tõendeid, et valada need lugu jutustavasse vormi (või juba olemasoleva narratiivi sisse) sõltuvalt sellest, millised tõendid sul on kogutud ja millised on su eesmärgid.

• Alati tuleb sul kaaluda nii soovitud eesmärke, mida sa uurimuse ja selle kommunikeerimisega soovid saavutada kui ka auditooriumit, kelleni tahad jõuda.

• Oluline on pidada oma uurimuse / tõendite kommunikeerimist meeles kohe algusest peale ja mõelda, kuidas sa kogutavaid tõendeid tahad kommunikeerida (näiteks: andmekogud, pildid, väliuuringutel kogutud proovid jne).

• Uuriv loo jutustamine on narratiivi vorm, mida saab lõpptulemuse ja lõplike tõendite kommunikeerimise kõrval kasutada ka uurimisprotsessi ja metodoloogia kommunikeerimisel. Tõendite kogumise ja looks valamise protsess on sama oluline kui uurimise tulemused. See on ka läbipaistvuse küsimus, teised saavad sinu pealt õppida ja sa kasvatad oma usaldusväärsust.

Eesmärkide ja auditooriumi määratlemine (1 tund ja 10 minutit)

Tööriistad / materjalid:

• Slaidid või pabertahvel ning lühike presentatsioon.

Juhised

Alustuseks meenuta osalejatele, mis toimus eelmises sessioonis (eriti, kui kahe sessiooni vahel tegite puhkepausi):

• Uuriv loo jutustamine tähendab tõendite kommunikeerimise muutmist mõtestatud narratiiviks:

  • Miks sa uurid?
  • Mida püüdsite uurimusega saavutada?
  • Kuidas saab kommunikatsioon aidata kaasa selle eesmärgi täitmisele?
  • Nüüdsest edasi viitame loo jutustamise MÕTTELE ja EESMÄRKIDELE.

• Veendu, et auditoorium mõistab, et teadmine, mida sa tahad saavutada, aitab kaasa selle saavutamisele - isegi siis, kui ilmneb midagi ootamatut.

• Et efektiivselt kommunikeerida, on neil vaja tuvastada selle mõte või eesmärgid.

Tööriistad / materjalid:

• Oma uurimuse kommunikeerimine: harjutuste vormid fail, sealhulgas eelmiste harjutuste märkmed ning sektsioon "Grupiharjutus: tuvasta eesmärgid" (online või prinditud)
• Jagatud pilveteenus või digitaalne tahvel koos vastava vormistusega (Miro, Mural vms - (kui online'is)
• Digitaalsed "break-out ruumid" (kui online'is) või eraldatud ruum / lauad (kui töötuba toimub füüsiliselt).
• Igaühele paberilehed, kleeppaber / post-itid, pastakad (kui töötuba toimub füüsiliselt).
• Slaidid või pabertahvli lehed, kus on kirjas sisu kokkuvõtvaks sektsiooniks (vaata altpoolt "Kokkuvõte")

Juhised

[10 minutit]

• Osalejad kogunevad gruppidesse (samad, mis varem).

• Tuginedes eelmisele harjutusele ja seal valitud uurimusele vastab iga grupp järgmisele küsimusele:

  • Mida te tahate oma uurimuse kommunikeerimisega saavutada? Mis on teie kommunikatsiooni EESMÄRGID

• Iga grupp valib enda seast märkmetetegija, kes paneb vastused kirja.

[10 minutit] Kokkuvõte

• Iga grupi esindaja esitab maksimaalselt kahe minuti jooksul oma vastused.

• Pead tagama, et nad tuvastaks vähemalt mõned allolevad eesmärgid. Kui ei, täida nende eest lüngad ise ja too vastavalt osalejate valitud juhtumitele / uurimustele sobivaid näiteid. Mõned eesmärgid võivad olla:

  • teadlikkuse tõstmine
  • mobiliseerimine
  • inimeste informeerimine, pahategude avalikustamine
  • propageerimine, et alustataks kohtuasi, sundida valitsus seadust muutma, lõpetada pahategude toime panemine
  • tervendamine
  • ohvritele raha kogumine või uurimise jätkamine
  • teistele uurijatele informatsiooni kättesaadavaks tegemine: tee sillutamine, et teised saaksid asja edasi viia, võimaldada teistel uurijatel kasutada andmeid
  • pahategijate vastutusele võtmine
  • domineerivale narratiivile vastandumine
  • ...

• Märgi ära, et need on vaid mõned võimalikest eesmärkidest ning võib olla veel palju erinevaid eesmärke ning need sõltuvad igast iga juhtumi eripäradest.

[5 minutit] Soovitatav puhkehetk

• Puhkehetk või jutupaus enne järgmist sessiooni. See võib sisaldada mõne naljaka video näitamist imelistest jalgpalliväravatest, või ootamatutest saavutustest rääkimist, et inimesed saaksid korraks välja hingata.

Tööriistad / materjalid:

• Oma uurimuse kommunikeerimine: harjutuste vormid fail, sealhulgas eelmiste harjutuste märkmed ning sektsioon "Kommunikatsiooni plaanimine, auditooriumi määratlemine" (online või prindituna)
• Jagatud pilveteenus või digitaalne tahvel koos vastava vormistusega (Miro, Mural vms - (kui online'is)
• Digitaalsed "break-out ruumid" (kui online'is) või eraldatud ruum / lauad (kui töötuba toimub füüsiliselt).
• Igaühele paberilehed, kleeppaber / post-itid, pastakad (kui töötuba toimub füüsiliselt).
• Slaidid või pabertahvli lehed, kus on kirjas sisu kokkuvõtvaks sektsiooniks (vaata altpoolt "Kokkuvõte")

Juhised

• Alusta esitades see suunav küsimus:

  • Mida ja kellele pead sa kommunikeerima, et eesmärk saavutada?

• Sõltuvalt sellest, mida osalejad eelmises harjutuses vastasid, võid esitada neile peegeldamiseks või otseküsimustena:

  • Mida te kaalusite, kui otsustasite auditooriumi kohta?
  • Kas eelnevalt üldse arutati auditooriumi üle?
  • Või pidasite silmas teadmata massi?

[10 minutit]

• Osalejad kogunevad oma gruppidesse. Võttes aluseks need küsimused ja sama juhtumiuuringu mis eelnevalt, juhenda gruppe:

• Otsustage, KEDA te tahate adresseerida, kes on teie auditoorium.

• Selgitage, MIKS tahate jõuda just sellise kindla auditooriumini.

  • Kaaluge, kas tuleks muuta eesmärke (kui olete teada saanud uutest eesmärkidest), et suhestuda eesmärkide ja auditooriumiga paremini.

• Osalejad peaksid neile antud vormidel täitma KES ja MIS väljad üheskoos EESMÄRKIDE väljaga.

[15 minutit] Kokkuvõte

• Iga grupi esindaja esitab ühe minuti jooksul grupi vastuseid, sealhulgas::

  • KES (nende määratletud auditoorium);
  • MIKS (miks nad soovivad just seda auditooriumi püüda);
  • EESMÄRK (kas mõnda algset eesmärki tuli muuta või mitte).

Tee harjutusest kokkuvõte ja rõhuta järgnevat:

• Sinu auditoorium on inimesed, kellele sa tahad oma uurimust kommunikeerida ja see sõltub sellest, mida sa tahad saavutada.

• Auditooriumi määratlemisel võib olla abiks järgneva kaalumine:

  • nende suhestumine sinu uurimusega või kus pahategu toimus;
  • kui sul on väga lokaalne või selgelt identifitseeritav auditoorium,
  • kui - vastupidi - sõnum, mida sa soovid edastada, võib olla huvitav laiemale, mitte spetsiifilisele auditooriumile.

• Kas osalejad mõtlesid asukoha peale, kus pahategu toimus? Kas see on väga kohalik asukoht? - Tõsta esile väga kohaliku uurimuse võimalik HAARE.

• Maini lühidalt järgmisi auditooriumitüüpe:

  • Avatud: kui auditoorium ei ole täpselt määratletav
  • Suletud või spetsialiseeritud: kui see on sihitud ja spetsiifiline: nt häkkerid, keskkonnaaktivistid, teadlased
  • Lähedus: kohalik, üleriigiline, rahvusvaheline
  • Sihitud auditoorium: kelleni me tahame otse jõuda
  • Laiendatud auditoorium: kes ei pruugi olla meie "mullis" aga võib meie uuringust ja tõenditest huvituda, kui sellega tutvuvad.

• Kui eelmise harjutuse lõpus näitasid puhkepausil imeväravaid, võid nüüd paluda osalejatel meenutada ootamatuid saavutusi. Niimoodi võid jõuda oma sihitud auditooriumist kaugemale. See võib olla järgmise harjutuse sissejuhatuseks.

Juhised

Vii kõigi osalejate vahel läbi arutelu, mis põhineb alljärgnevatel punktidel:

• Globaliseerunud maailmas elamine tähendab ühiseid muresid. Täiesti kohalik teema võib saada rahvusvaheliseks, nii et mõtle oma auditooriumi peale, aga luba endal unistada suurelt.

• Jaga ja vaadake koos videot Türgi mehest, kes kannab seelikuid (või vali mõni muu grupi jaoks oluline video), kus nad näevad, kuidas kohalik teema kasvab rahvusvaheliseks uudiseks.

• Lase grupil selle üle enne pausi tegemist natuke vestelda. Julgusta neid rääkima sarnastest kogemustest või näidetest.

Kommunikatsiooni formaadid ja kanalid (1 tund ja 10 minutit)

Tööriistad / materjalid:

• Slaidid või pabertahvlil presentatsioon.

Juhised

Valmista ette ja vii läbi presentatsioon, mis sisaldab järgmisi punkte ning hoia osalejate tähelepanu esitades nende seni tehtud grupitööde kohta küsimusi:

• Me KÕIK oleme loomulikud kommunikaatorid.

• Uurimise MÕTE, selle kommunikeerimise EESMÄRGID ja adresseeritav AUDITOORIUM määravad loo jutustamise tüübi, aga see võib olla ka vastupidi.

• Kommunikatsioon ei ole lineaarne, vaid on ringikujuline. – Kui oled määratlenud MÕTTE ja EESMÄRGID ning uurinud oma auditooriumi, pead narratiivi kohandama.

• Kasuta eelnevates individuaalsetes ja grupiharjutustes toodud näiteid, et tõsta esile, kuidas nad kommunikeerivad:

  • Mis tüüpi kommunikatsiooni nad mõne konkreetse teema juures kasutasid?
  • Kas see oli õnnestunud või mitte? Miks?

• Tutvusta kommunikatsiooni erinevaid formaate ja dünaamikat:

  • Formaat / narratiiv: audio, kirjalik, pildiline (film, foto, graafika, illustratsioon…), muusika, kunst (skulptuur, installatsioon), kombineeritud formaadid jne.
  • Dünaamika / suhe auditooriumiga: osavõtlik / tegevuspõhine, lõhestav tegevuspõhine narratiiv, kampaania, kultuuriline jämmimine, rahvahange jne.

Tööriistad / materjalid:

• Oma uurimuse kommunikeerimine: harjutuste vormid sealhulgas eelmiste harjutuste märkmed ning uus sektsioon "Kommunikatsiooni formaadid ja dünaamika"
• Jagatud pilveteenus või digitaalne tahvel koos vastava vormistusega (Miro, Mural vms - (kui online'is)
• Digitaalsed "break-out ruumid" (kui online'is) või eraldatud ruum / lauad (kui töötuba toimub füüsiliselt).
• Igaühele paberilehed, kleeppaber / post-itid, pastakad (kui töötuba toimub füüsiliselt).

Juhised

[15 minutit]

• Osalejad kogunevad gruppidesse.

• Iga grupp määrab märkmetetegija ja esineja / ettekandja.

• Ülesanne on:

  • Analüüsida oma seni tehtud tööd ja mõelda välja kõige sobivamad formaadid, et kommunikeerida oma uurimus auditooriumile ning selgitada oma valikuid.

• Mõtted tuleb kirja panna neile antud vormistikku.

[10 minutit] Kokkuvõte

• Iga grupi esindaja jagab nende vastuseid, üks minut grupi kohta.

• Jälgi ning anna igale grupile tagasisidet:

  • Kas nad kasutasid ühte või mitut formaati?
  • Kui paljud neist arvestasid ka suhet auditooriumiga? Kas nad nägid auditooriume kui passiivseid jälgijaid (lugeja, vaataja) või kui osalejaid?

• Maini formaate, mille peale osalejad ei pruukinud mõelda ning kuidas formaadid suhestuvad auditooriumidega tekkiva sideme ning selle dünaamikaga.

• Jaga näpunäiteid, kuidas erinevad formaadid võivad mõjutada neid, kes pakutavat informatsiooni tarbivad – see on sillaks järgmisse harjutusse.

[5 minutit] Soovitatav puhkehetk

• Mahajahutav harjutus või lühike paus. See võib olla video mõnest performance'ist või muusika, et lõõgastuda ja õppida (ükski minut ei lähe raisku).

Tööriistad / materjalid

• Powerpointi esitluse slaidid või eelnevalt täidetud pabertahvli lehed (kui töötuba toimub füüsiliselt)

Juhised:

Valmista ette ja tee väike presentatsioon ning ülevaade kommunikatsiooni formaatidest ja kanalitest: verbaalne, mitteverbaalne, kirjalik, visuaalne. Millest rääkida:

• Kommunikatsiooni võimalused on biologilistest asjaoludest tingitud ja kultuuriliselt kujundatud. Need on tingitud ka uurija või sihtauditooriumi tegevusvõimalustest nende vastavas keskkonnas või seatud eesmärkidest. Või kõigest korraga.

• Visuaalne taju ja kuulmine on sotsiaalse suhtluse võtmeaspektid. Samuti on inimestevahelises kommunikatsioonis oluline roll puudutusel ning on ka näiteid eksperimentidest, kus kinosaali lisatakse mõni konkreetne lõhn või laiv-muusika.

  • Näiteks võib saastunud veest kommunikeerimine sisaldada sellest puudutatud kogukonnaga koos proovide võtmist või vaatamist.

• Sõnumite edastamiseks võib kasutada osavõtmist nõudvaid praktikaid nagu näiteks tänavateatri etendused või muud kunstivormid.

• Igal formaadil on oma plussid ja miinused ning neid tuleb muuta lähtudes eesmärgist ja auditooriumist ning taaskord teha seda ringikujulise ja mittelineaarse lähenemisega.

• Erinevate formaatide eelised:

  • Verbaalne : kõnelemine või viipekeel võimaldavad mõtteid selgelt väljendada ning on teistele lihtne aru saada. Oluline on vältida tähendusetuid või täitesõnasid.
  • Mitteverbaalne : kehakeele kasutamine, žestid ja näomiimika, et edastada teistele informatsiooni.
  • Kirjalik: lihtsuse püüdlemisel kasulik.
  • Visuaalne : fotod, kunst, joonistused, sketšid, kaardid ja infograafikud võivad edastada informatsiooni. Kui kommunikeerid visuaalidega, vali sellised, mis annavad kommunikatsioonile lisaväärtust.

• Formaatide segamine võib kommunikatsiooni aidata või kahjustada.

  • Pööra sellele tähelepanu ja otsusta lähtuvalt asjaoludest, auditooriumist ja mõttest/eesmärgist.
  • Mõnikord võimaldab mitme formaadi ja kommunikatsioonikanali kasutamine jõuda erinevat laadi gruppideni. Teinekord aga, kui ei ole piisavalt tööjõudu kvaliteetseks tööks või kõigi kanalite jälgimiseks, võib see sõnumit lahjendada.

Tööriistad / materjalid

• Digitaalne tahvel (Miro, Mural vms - (kui online'is)
• Digitaalsed "break-out ruumid" (kui online'is) või eraldatud ruum / lauad (kui töötuba toimub füüsiliselt).
• Tühjad paberilehed, post-itid, pastakad (kui töötuba toimub füüsiliselt).

Juhised

[15 minutit]

• Osalejad kogunevad taas gruppidesse. - Lähtudes eelmisest grupisisesest arutelust peab iga grupp:

  • Mõtlema võimalike kommunikatsiooniformaatide ja -kanalite peale ning valmistama ette järgmised kaardid :
  1. Kaardi ühele poolele (või paberilehe ülemisele osale) kirjuta formaadi nimi, näiteks VIDEO.

  2. Teisele poolele (või formaadi alla), kirjuta, kuidas see edastab sõnumit:

     • millele ta mõjub, näiteks nägemine, kuulmine, lõhnataju, puudutus, emotsioonid, intellekt,
     • mis on formaadi lisandväärtus: nt ligipääsetavus, lihtsus, interaktiivsus, olulisus, töökindlus.

[10 minutit] Kokkuvõte

• Suurde ruumi uuesti kogunemise järel võivad osalejad eri formaatide ja valikutega mängida, kaarte võrrelda ja täiendada neid lisainfoga.

• Tee harjutusest järgmiste punktide abil kokkuvõte:

  • Kommunikeerimise juures on võtmeks mõista, mis paneb sinu auditooriumi liikuma: mis on neile kõige ahvatlevam?
  • Kogu uurimistöö ajal kindlasti andmeid, tunnistusi, videoid, fotosid või teist tüüpi tõendeid, mida saab uurimise tulemuste kommunikeerimisel kasutada ja mis võib su auditooriumile olla mõjus.
  • Ole oma võimete hindamisel realistlik: millised on sinu võimalused ja vahendid, et auditooriumiga suhelda?

Kommunikatsiooniplatvormid ja vahendid (20 minutit)

Tööriistad / materjalid

• Powerpointi esitluse slaidid või eelnevalt täidetud pabertahvli lehed (kui töötuba toimub füüsiliselt)

Juhised:

Valmista ette ja tee lühike ettekanne, mis sisaldab:

• Näiteid erinevas formaadis erinevatest narratiividest, mida jagatakse erinevatel platvormidel või asukohtades. Kui võimalik, vali erinevaid juhtumeid erinevatel teemadel erinevatest piirkondadest või keskendu teemadele, mis võivad olla osalejatele olulised.

• Pane tähele, et me eristame FORMAATI, mida me kasutame informatsiooni edastamiseks (loo jutustamiseks) sellest, kuhu me selle informatsiooni asetame: KANALISSE /asupaika / platvormi, mida me kasutamise info jagamiseks ja levitamiseks.

• Erinevad formaadid võivad kasutada sama kanalit / asupaika, üks formaat võib sobida mitmele kanalile / asupaigale jne.

• Rõhuta, kuidas traditsioonilised meediaväljaanded sõltuvad sotsiaalmeediast ja kohanevad sellega. Sotsiaalmeedia kanalid aga vormivad traditsioonilise meedia sõnumi kommunikeerimise formaate ja platvorme.

• Jaga erinevaid platvorme puudutavaid asjakohaseid näiteid ning suuna osalejaid mõtlema "kastist välja". Veendu, et näited on sinu osalejate keelelisi ja muid asjaolusid arvestades kohased. Proovi leida näiteid:

  • Sotsiaalmeediast: Twitter, TikTok, Facebook, Mastodon
  • Meediakanalitest: TV, raadio, blogid, ajakirjad
  • Tänaval toimuv: tavaliselt saavad need tähelepanu läbi sotsiaalmeedia
  • Kampaaniad: nö advocacy, haridusprojektid, poliitika muutmiseks jne.
  • Kunstilised performance'id: tänavateater, kontserdid
  • Kunstiringkonnad: galeriid, muuseumid, online-näitused

• Palu osalejatel lisada näiteid omast kogemusest ning juhi arutelu järgmise sektsioonini.

Juhised:

• Juhi lühidat arutelu, mis keskendub sellele, et võtmetähtsusega on tuvastada, mida sul on vaja, et kommunikeerida oma uurimusega seotud andmeid ja muid tulemusi. See erineb sõltuvalt olukorrast.

• Palu osalejatel soovitada ressursse (oskused, tööriistad, teadlikkus jne), millest neil on vajaka, et oma uurimusi kommunikeerida.

  • Palu neil keskenduda ja jagada oma kogemusi kui võimalik ning kui ei ole võimalik, siis kujutleda võimalikke stsenaariume, mis põhinevad seni tehtud harjutustel.

  • Nad võivad soovida kasutada oma isiklikke märkmeid ("Individuaalne peegeldamine: uurimine, millega sa töötasid / või mis sulle meeldis"), millel peatuti töötoa alguses ning täiendada juba kirjapandut.

  • Nad võivad nimetada ükskõik millist ressurssi (näiteks eelarve, oskused, aeg...) põhjusena, miks oma uurimusi mitte kommunikeerida.

• Vea arutelu ning julgusta osalejaid üksteisega jagama kõiksugu nõuandeid või varasemalt kogetud väljakutseid ning leidma endale liitlasi, kaasosalisi.

• Toeta seda arutelu lisanäidete ja nõuannetega.

Lõpetamine (10 minutit)

Juhised

• Võta töötuba ja selle sisu kokku.

• Tee töötoas õpitust kiire ülevaade. Iga osaleja peaks ütlema:

  • ühe asja, mis neile töötoas väga meeldis ja
  • ühe asja, mis võiks järgmisel korral parem olla

• Võid osalejaid julgustada esitama küsimusi või andma viimaseid nõuandeid.

• Kui tarvis, jaga kontaktinformatsiooni ja juhiseid edasise suhtluskorra kohta.

• Samuti julgusta osalejaid mõtlema kommunikeerimisega seotud turvalisuse küsimustele ning palju neil külastada ETI vahendeid, mis on seotud ohutuse ja turvalisusega (nt "Ohutus ennekõike! juhis"; "Riskihindamine on mõtteviis, mitte kontrollnimekiri").

Võta meiega ühendust

Palun võta meie "Nähtamatu Paljastamise" meeskonnaga ühendust, kui:

• sul on küsimusi töötubade kavadega ja läbiviija juhendite kohta,

• sa kasutad meie töötubade kavasid ja tahad meiega jagada tagasisidet ning soovitusi, mis võivad töötubasid paremaks teha,

• kohandasid töötoa kavad mõne spetsiifilisse konteksti järgi ja soovid meiega jagada tulemusi,

• tahad soovitada uusi tegevusi, anda nõuandeid või tuua näiteid, mida saab lisada olemasolevatesse kavadesse,

• tahad meiega jagada oma ekspertiisi ning teha koostööd uute töötubade arendamisel ning testimisel.

E-posti aadress: eti@tacticaltech.org (GPG Key / fingerprint: BD30 C622 D030 FCF1 38EC C26D DD04 627E 1411 0C02).

Autorlus ja litsentsimine

CC BY-SA 4.0

Käesoleva sisu lõi Tactical Techi "Nähtamatu Paljastamise" projekt ning see on litsenseeritud Creative Commons Attribution-ShareAlike 4.0 International litsentsiga

• Töötoa autor: Nuria Tesón

• Juhendi disain: A. Hayder

• Toimetus ja sisu: Christy Lange, Laura Ranca, Wael Eskandar

• Graafiline disain: Yiorgos Bagakis

• Veebilehe arendus: Laurent Dellere, Saqib Sohail

• Projekti koordineerimine ja järelevalve: Christy Lange, Laura Ranca, Lieke Ploeger, Marek Tuszynski, Safa Ghnaim, Wael Eskandar

Käesolev materjal on loodud osana Koostöö ja Uuriva Ajakirjanduse Initsiatiivist (CIJI), mida kaasrahastab Euroopa Komisjon Pilootprojekti "Uuriva ajakirjanduse ja ajakirjandusvabaduse toetamine Euroopa Liidus" (DG CONNECT) raames.

Käesolev tekst peegeldab autori vaadet ning Komisjon ei vastuta ühegi tegevuse eest, mida võib selles tekstis sisalduva informatsiooniga teha.