Kliimamuutustega kohanemise uurimine: meetodid ja põhimõtted

See töötuba tutvustab osalejatele kliimamuutustega kohanemise aluspõhimõtteid. Siit saab juhiseid ja nõuandeid, kuidas uurida kliimamuutuste mõju ilmnemist, haavatavusi ja mõjude toimetulemikuvõimet, mida osalejad saavad edaspidi oma vajaduste järgi kasutusele võtta. Osalejad saavad teadlikuks kliimamuutuse, avaliku poliitika ja ühiskondliku ohutuse vahelistest keerulistest suhetest ning samuti võimalikest pahategudest, mis seostuvad kliimamuutustega kohanemisega.

Õppetegevused

Algus (15 minutit)

Juhised õpetajale

• Haara osalejate tähelepanu küsides mõne küsimuse või kommenteerides mõnda asjakohast teemat, pilti vms.

• Tutvusta ennast ja töötoa eesmärke.

• Valikuline: tutvusta töötoas kasutava materjali allikat (Tactical Tech.)

• Tutvusta osalejatele töötoa plaani.

• Tutvusta töötoa põhireegleid: kuidas sa eeldad, et osalejad käituvad ja reageerivad, austavad üksteist jne. Kui töötuba kestab kauem aega, võid kaaluda ka osalejatega ühise käitumiskoodeksi või ühise kokkuleppe koostamist

• Paku osalejatele välja töötoa põhireeglid. Küsi, kas nad sooviksid sinu pakutut muuta või soovitada muid reegleid. Tee kindlaks, et kõik saavad reeglitest aru ja nõustuvad nendega. Üksikasjalikumaid soovitusi, millised reeglid seada, leiad läbiviija juhise sektsioonist "Töötubade läbiviimine".

Juhised

• Vii läbi kiire tutvustusring paludes osalejatel vastata mõnele küsimusele, mis puudutab nende isikuid, tööd, ootusi töötoale. Küsi, kas osalejaid huvitaks keskenduda mõnele spetsiifilisele kliimamõjule ning märgi nende pakutud teemad endale üles, et töötoa käigus neile viidata.

• Märkus ootuste kohta: kindlasti küsi osalejalt eraldi, mida nad töötoast ootavad. See laseb sul teha töötoa sisus veel viimased muudatused ning otsustada, milliseid teemasid katta js miks.

Kui aega jääb üle, võid esitada osalejatele veel mõne lühida küsimuse või teha harjutuse:

• Palu osalejatel valida "tunderattalt" (vaata Emotsiooni- ja tunderatas - The Junto Institute for Entrepreneurial Leadership)üks või kaks emotsiooni, mis kirjeldavad nende tundeid töötoa teema suhtes. Alusta ise esimesena ning ole avatud ja aus, et julgustada ka osalejaid teiste ees tundeid jagades ennast mugavalt tundma.

• Alternatiivina võid valida jäälõhkumisharjutuse, mis julgustab osalejaid olema loomingulised ning joonistama vastuseid või mõtteid online-tahvlile ning kui töötuba toimub füüsiliselt, siis püsti tõusma ja mõne ülesande täitma. Vaata inspiratsiooni saamiseks jäälõhkumise harjutusi puudutavat sektsiooni ETI "Läbiviija Käsiraamatust"

Sissejuhatus kliimamuutustega kohanemisse (40 minutit)

Juhised

• Palu osalejatel rääkida mõnest nende piirkonda või riiki tabanud kliimakatastroofist:

  • Mis juhtus?
  • Kuidas nad reageerisid
  • Kuidas võimud reageerisid?
  • Mida oleks saanud teha paremini?

• Meenuta osalejatele, et nad võivad valida ka näite, mis ei põhine nende isiklikul kogemusel ning kui see küsimus on ebamugav, siis ei pea harjutuses osalema.

• Tee osalejate räägitust märkmeid. Võid hilisemate presentatsioonide või arutelude ajal soovida mõnele näitele uuesti viidata.

Sissejuhatus kliimamuutustega kohanemisse (40 minutit)

Tööriistsad / materjalid

• jagatud ühised failid (kui online'is)
• paberilehed ja pastakad (kui töötuba toimub füüsiliselt)

Juhised

Valmista ette ja pea slaididega presentatsioon, mis sisaldab:

Tutvusta teemat:

• Tutvusta, et oluline on omada põhiteadmisi kliimamuutust põhjustavate loomulike (nt vulkaaniline tegevus, päikeseaktiivsuse varieerumine jne) ja inimtekkeliste (nt kasvuhoonegaaside mõju, inimtegevusest tingitud süsihappegaasi või metaani emissioon jne) faktorite kohta.

• Tutvusta levinud allikaid, mis aitavad globaalse soojenemise mõjude ning selle taga oleva teadusega kursis olla (too näiteid allpool toodud "Lisavahendid" nimekirjast). Palu osalejatel lisada veel allikaid, kirjutades need näiteks grupivestlusse (kui online'is) või paberilehele (kui füüsiliselt toimuv töötuba), mis pannakse seejärel ühisesse kausta ja mis vaadatakse üle töötoa lõpus.

• Defineeri kliimamuutustega kohanemine – kliimamuutuste tegelike või eeldatavate mõjudega kohanemise protsess, et vähendada kahjusid või haarata kinni võimalustest.

• Kirjelda kohanemise ja maandamise erinevust – kohanemine on vältimatusega toime tulemine, maandamine on millegi kontrollimatu või juhitamatu vältimine.

• Ükski katastroof ei ole loomulik – katastroof juhtub, kui kohtuvad kolm faktorit:

  • Ohule - näiteks torm, üleujutus, tulekahju, kuumalaine või maavärin - paljastatud olemine.
  • Kohalikud haavatavused — füüsilised, sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkondlikud tegurid, mis teevad mõne spetsiifilise olustiku välisele šokile haavatavaks. Näiteks Brasiilia favelad ehk ajalooliselt unarusse jäetud mitteametlikud asumid kannatavad maa- ja mudalihete tagajärdege käes sageli kõige rohkem, kuna need piirkonnad on ehitatud madalakvaliteedilisest materjalist, nad asuvad järskudel nõlvadel ja on haiglatest kaugel. Samuti sõltub Bangladeshi farmerite kliimaäärmuste vastane kaitstus sellest, mis soost või usust nad on (https://theconversation.com/climate-change-impacts-in-bangladesh-show-how-geography-wealth-and-culture-affect-vulnerability-128207?utm_source=twitter&utm_medium=bylinetwitterbutton).
  • Toimetulekuvõime — võime või võimetus pingete ja väliste šokkide mõjudele reageerida ja neist taastuda.

• Selgita, kuidas haavatavusi ja toimetulekuvõimet kujundavad eri osapoolte otsused: valitsused, kohalikud omavalitsused ja korporatsioonid. Kui võimalik, kasuta selle mõtte näitlikustamiseks mõnda osalejate poolt eelnevalt toodud näidet.

• Too kõigi kolme komponendi ja nende omavaheliste suhete kohta varasemate uurimuste näiteid. Näiteks:

  • Ohule paljastatus:

    • Videouurimus Le Monde'lt (prantsuse keeles) näitas, kuidas kliimamuutus ei ole tingimata kasvatanud tulekahjude arvu maailmas, aga on muutnud tulekahjud intensiivsemaks ja jõhkramaks.
    • Saksamaa suurte üleujutuste kajastamine 2011. aastal, kui Euronews, Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon ja Süddeutsche Zeitung avaldasid analüüse ja uurimusi, mis näitasid, kuidas kliimamuutus - mõjutades sademete hulka, kuumust ja pinnaseniiskust - mõjutasid üleujutusi.

  • Haavatavused:

    • [NPRi uurimus] paljastas 2021. aastal (https://www.npr.org/2021/08/17/1026154042/hundreds-of-workers-have-died-from-heat-in-the-last-decade-and-its-getting-worse?t=1632143908433), kuidas poliitika läbikukkumine aitas kaasa töökohal juhtunud äärmuslikest temperatuuridest (mis muutuvad kliimamuutuste tõttu intensiivsemaks ja sagedasemaks) tingitud surmade arvu kahekordistumisele Põhja-Ameerika töötajate seas alates 1990. aastast.
    • Sarnaselt [analüüsis] The Kontinentalist (https://kontinentalist.com/stories/who-trees-dont-shield-from-the-urban-heat-island-effect), kuidas see, et Aasia linnades on ebaühtlaselt puude varjualuseid, jätab osad rahvastikest kõrgetele temperatuuridele haavatavamaks.
    • See Human Rights Watchi (HRW) raport) toob esile, kuidas vanemad ja puudega inimesed on kliimaohtudele nagu näiteks Euroopa üleujutused 2021. aastal või Florida 2017. aasta kuumalaine rohkem haavatavad.

  • Toimetulekuvõime:

    • 2021. aastal [uuris] Washington Post (https://www.washingtonpost.com/nation/2022/03/28/fema-disasters-abandoned/) USA Federal Emergency Management Agency (FEMA) süsteemset läbikukkumist ning paljastas, kuidas agentuur lükkas tagasi ligi 90% taastamiskulude hüvitamise avaldustest, keeldus süsteemselt abi andmast lõunaosariikides elavatele mustanahalistele peredele ja venitas leevendusprojektide rahastamisega nii kaua, et mõned kogukonnad jõudsid juba teist korda kannatada samalaadse loodusõnnetuse tõttu, ilma et oleks saanud raha, et esimesegagi hakkama saada. Nende metodoloogiast võid rohkem lugeda siit.
    • Kui orkaan Maria tabas 2017. aasta oktoobris Puerto Ricot, teatas valitsus algselt vaid 64%-st tegelikest ohvritest. Centro de Periodismo Investigativo, CNN'i ja New York Times'i uurimused paljastasid tegeliku, palju kõrgema hukkunute arvu.
    • Pärast parimate tavade kehtestamist õnnestus Bangladeshil vähendada looduskatastroofidest tingitud hukkunute arvu, leidis see The New Humanitariani lahenduspõhine uurimus.

Vahendid:

• Intergovernmental Panel on Climate Change'i (IPCC) raportid
• ÜRO Kliimamuutuste Raamistiku (UNFCCC) juhendid
• Sissejuhatav kursus: Kliimamuutus: teadus ja globaalne mõju

Tööriistad / materjalid

• Nö "breakout-toad" või eraldatud ruumi ja lauad kui töötuba toimub füüsiliselt.
• Kliimamuutustega kohanemise uurimine: harjutuste põhjad, mille leiad Lisast.

Juhised

• Jaga osalejad väikestesse (3-5 inimest) gruppidesse ja soovita igal grupil määrata enda seast märkmete tegija ning hilisemaks ajaks esitleja/kõneleja.

• Iga grupp peaks märkmeid tegema ühisesse jagatud faili, et neid pärast arutelu jagada teistega.

[10 minutit]

• Palu gruppidel arutada ühte või kahte looduskatastroofi juhtu, mis on viimastel aastatel pääsenud ükskõik millise kohaliku / üleriigilise / globaalse meediaväljaande pealkirjadesse. Iga katastroofi osas peaksid nad tuvastama järgmised komponendid:

  • oht / ohule paljastatus,
  • olemasolnud haavatavused,
  • toimetulekuvõime puudumine, mis võimaldas katastroofil toimuda.

• Palu osalejatel mõelda ka võimalikele ideedele / küsimustele, kuidas võiks neid katastroofe uurida.

[10 minutit]

• Kui aeg saab täis, jagab iga grupi esindaja oma grupis arutatut kõigi osalejatega ühe minuti jooksul, sealhulgas:

  • Millistele katastroofidele nad keskendusid?
  • Mis olid nende komponendid (oht / ohule paljastatus, olemasolevad haavatavused, toimetulekuvõime puudused)?
  • Kuidas nad neid uuriksid?

Kliimaohtudele paljastatuse uurimine (55 minutit)

Juhised

Valmista ette ja pea presentatsioon kasutades jagatud (või projektorile pandud) slaide, mis keskendub järgmistele punktidele:

• Kliimaohtude omadused :

  • Äärmuslikud temperatuurid: kuuma- ja külmalained jms
  • Õhu kvaliteet ja tuulemustrid: tormid, õhusaaste jne
  • Sademed ja vesi: üleujutused, maalihked, põud, loodustulekahjud jne
  • Bioloogilised riskid: kahjurid, haigused jne

• Maini, et teadlased ja teised eksperdid monitoorivad ja modelleerivad mitmeid neist ohtudest peaaegu reaalajas.

• Seetõttu on uurijatel palju infoallikaid, mis aitavad kliimamuutust seostada õues toimuvaga. Vaata näiteks seda nimekirja kliimamonitoorimise süsteemidest Euroopas, Aafrikas või globaalselt.

• Need allikad aitavad meil mõista ka seda, kuidas eksperttaseme uurimused ning monitoorimine võivad toetada või mõjutada poliitilisi ja administratiivseid otsuseid või eri valdkondadele rahastuse jagamist.

• Kliimaohtudele paljastatuse uurimine sisaldab kaardistamist, kuidas kliimamuutus on muutnud praeguseid kliimaohte ja kuidas ta muudab neid tulevikus. Samuti seda, kuidas need ohud eeldatavalt mõjutavad erinevaid kogukondi, sõltuvalt nende geograafilisest asukohast, aga ka - nagu eelmisest sektsioonist näha - sotsiaalmajanduslikest ja poliitilistest eripäradest.

Tööriistad / materjalid

• Kliimamuutustega kohanemise uurimine: andmeressursside nimekiri saadaval Lisas.
• Internetiühendus, arvutid või mobiiltelefonid / tahvelarvutid.
• Nö breakout-toad (online) või eraldi lauad / ruumid (kui töötuba toimub füüsiliselt).
• Pabertahvlid ja pliiatsid (kui füüsiliselt).
• Ühise presentatsiooni tegemise või ühiselt märkmete tegemise tööriist, näiteks jagatud fail/notepad või veebitahli tööriist nagu näiteks Miro või Mural (kui online).

Juhised

• Valmista ette slaidid või suur paberileht kus on kirjas järgnevad ülesanded ja küsimused.

• Jaga osalejad ühesuurustesse gruppidesse. Grupi suurus võiks jääda 4-6 inimese piiresse, et minimeerida hilisematele presentatsioonidele kuluvat aega. Kui töötuba toimub füüsiliselt, peaks igal grupil olema vähemalt üks internetti ühendatud seade.

• Palu igal grupil alustuseks määrata enda seast juht, märkmete tegija, ajapidaja, esitleja / kunstnik (kui läheb vaja visuaalset esitlust) jne.

• Anna igale grupile andmeressursside nimekirjast üks ressurss.

  • Ressursi valik sõltub osalejate huvidest ja taustast, samuti sellest, millist ohtu soovid rõhutada (nt põlengud, üleujutused...)
  • Kontrolli enne harjutust üle, et andmeressurss on sellel lingil jätkuvalt üleval.
  • Määratle osalejatele selgelt selle ressursi kasutamise ulatus: kas nad peavad uurima kogu veebisaiti, ühte veebilehte või veebilehel olevat kindlat andmekogu?
  • Kui võimalik, võid paluda osalejatel kasutada neile määratud andmeallikat spetsiifiliseks juhtumiuuringuks või vastata kliimamuutusega kohanemist puudutavale küsimusele. Näiteks: "Milline Euroopa riik on üleujutustele enim avatud?" / Kas Brasiilias oli looduspõlenguid rohkem sel või eelneval aastal? jne

[20 minutit]

• Palu igal grupil analüüsida neile antud andmeallikat ja valmistada ette lühike ettekanne, mis vastab järgmistele küsimustele:

  • Mis informatsiooni see andmeallikas sisaldab?
  • Mis tüüpi andmetel see põhineb?
  • Kust need andmed pärinevad? Kes neid kogub ja edastab?
  • Mis on selle geograafiline haare?
  • Kas andmete lugemiseks ja neist aru saamiseks on vaja teatud tasemel ekspertteadmisi?
  • Kas andmed on allalaetavad ja kas neid on võimalik edasi töödelda?

• Osalejad peaksid neile küsimustele vastama mitteametlikus stiilis, selgitades seda tööriista, selle eeliseid ja võimalikke piiranguid lihtsas keeles ning visuaalse toega nagu näiteks ekraanitõmmised, peamiste punktide nimekirjana või mõttekaardi abil.

[20 minutit]

• Pärast ülesande täitmist selgitab iga grupp oma andmeallikat kahe minuti jooksul ülejäänud osalejatele.

• Julgusta teisi esitama küsimusi.

• MÄRKUS: Kui gruppe on liiga palju, võid klassi jagada kaheks (virtuaalseks või füüsiliseks) ruumiks. Pooli tööriistasid presenteeritakse ühes ja pooli teises ruumis. Sel juhul peab olemas olema piisavalt palju kaasjuhendajaid, et igas toas toimuvat korraldada ning teha ülejäänutega jagamiseks märkmeid.

[10 minutit]

• Võta kokku kõik osalejad ja esita neile kaalumiseks järgmised küsimused:

  • Milleks võiksid need andmeallikad olla kasulikud?
  • Kunas saaks neid kasutada uurimustes?
  • Mis eesmärgil?

• Palu osalejatel välja pakkuda, kuidas võiks iga andmekogu olla võimalik kasutada kliimamuutustele avatuse uurimiseks kohalikul tasandil. Samuti küsi, mis on nende andmekogude võimalikud piirangud ja mis raskendab nende kasutamist.

Kliimamuutuste ühiskondlike haavatavuste uurimine (40 minutit)

Juhised

Valmista ette ja pea slaididega ettekanne, mis sisaldab:

• Defineeri kliimahaavatavused – (pikaaegsed, mõnikord ajaloolised) tegurid, mis muudavad mõne konkreetse olustiku kliimaohtudele kas vähem või rohkem vastupidavaks. Näiteks Haiti haavatavus kliimakatastroofide ja toidupuuduse vastu tuleneb muude asjaolude kõrval koloniaalpärandist, kaubanduse liberaliseerimisest ja metsanduse hävitamisest - nii selgus [The New Humanitariani] pikast artiklist. (https://www.thenewhumanitarian.org/2022/02/02/can-haiti-rebuild-food-system-broken-disaster-historical-injustice-and-neglect).

• Too välja, et kliimahaavatavuste uurimised võivad uurida nii asjaolusid, mis muudavad teatud olustiku kliimaohtudele rohkem vastupidavaks kui ka asjaolusid, mis muudavad vastupanuvõime nõrgemaks.

• Samuti too välja, et kliimahaavatusi peavad valla päästma spetsiifilised ohud, mis on sageli antropogeenilised (inimloodud / -põhjustatud) emissioonid või muud inimtekkelised põhjused.

• Kliimahaavatavuste karakteristika:

  • Ajaloolised vs praegu arenevad
  • Füüsiline / sotsiaalne / majanduslik / keskkondlik
  • Vastastikku sõltuv – kuigi on hea eristada haavatavusi kategooriate kaupa, siis praktikas on nad harva üksteisest täiesti sõltumatud. Näiteks orkaan Katrina näitas, et majandusliku haavatavuse tõttu ei saanud madala sissetulekuga elanikud endale lubada elupaika merepinnast kõrgemal füüsiliselt ja keskkondlikult vähem haavatavates piirkondades ning seetõttu mõjutas kaitsetammide purunemine neid rohkem.

• Defineeri kliimakerksus (ingl k resilience) - tutvusta terminit "kliimakerksus" (see sisaldub ka järgmises harjutuses), et näidata suhet kliimahaavatavustega:

  • Kerksus tähendab praeguse töötoa kontekstis ühiskonna võimet hakkama saada ohtlike kliimasündmuste või -trendidega vastates või reageerides neile viisil, mis säilitab ühiskonnda peamise funktsiooni, identiteedi ja struktuuri (vaata lähemalt seda Kliimamuutuse valitsuste-vahelise paneeli raportit: "Kliimamuutus 2022: mõjud, kohanemine ja haavatavus")
  • Kui su töötoaga sobib, võid lisada ka mõned laused kerksuse kontseptsiooni kriitika kohta. Näiteks võib kerkne autokraatlik / ebaõiglane ühiskond "säilitada oma peamise funktsiooni, identiteedi ja struktuuri" oma elanikkonna tahte vastaselt või isegi kasutada kliimamuutust autoritaarsete / ebaõiglaste meetmete ettekäändena.

• Esita iga kliimahaavatavuse karaktarestiku kohta uurimuste näiteid ja võimalikke uurivaid küsimusi, et see sektsioon oleks praktilisem ja tajutavam (vaata näiteid Ükski katastroof ei ole looduslik: kuidas kliimamuutustega kohanemise uurimine võib tuua muutuse).

Tööriistad / materjalid

• Nn break-out ruumid" (kui online'is) või eraldatud ruum / lauad (kui töötuba toimub füüsiliselt).
• Pabertahvlid ja pliiatsid (kui töötuba toimub füüsiliselt)
• Tööriist ühistööna presentatsioonide / ajurünnakute tegemiseks nagu näiteks Miro või Mural (kui online'is.)

Juhised

[15 minutit] Grupiharjutus

• Jaga osalejad nelja 2-6 liikmega gruppi (sõltuvalt kogugrupi suurusest).

• Palu igal grupil arutada järgmiste küsimuste üle ning illustreerida oma vastuseid piltide, meemide, joonistuste jms abil:

  • Grupid 1 ja 2: Milline näeks välja kliimakerkne kogukond (lind, küla, tööstusrajoon jne)?
  • Grupid 3 ja 4: Milline näeks välja kliimahaavatav kogukond?

[15 minutit] Kokkuvõte ja arutelu

• Kui gruppidele antud aeg on täis, palu igal grupil esitada ülejäänutele oma vastused (kaks minutit grupi kohta). Kui asjakohane, julgusta osalejaid mõtlema ja arutama järgnevate küsimuste üle:

  • Milline näeks välja maailm, kus kliimahaavatavusi ei esineks üldse? Kas see on see, mida me tahame?

  • Kas me tegelikult vajame teatavat haavatavuste taset? Millises mõttes?

  • Kas kliimahaavatavused on erinevad kui teistlaadi haavatavused? Kuidas?

• Kuidas saame kliimahaavatavusi vähendada? Kuidas saame jõuda sellisesse maailma, mida me soovime? Mida saame meie uurijatena teha?

• Kuidas oleks, kui väldiksime kliimamuutust täielikult?

  • Kliimahaavatusi peavad valla päästma spetsiifilised ohud, mis on sageli antropogeenilised (inimloodud / -põhjustatud) emissioonid. Emissioonide vähendamine on seega moodus, kuidas kohaneda, ennetada või aeglustada osasid kliimariske - see küsimus võib olla ka üleminekuks järgmisse ("ohule paljastatus") sektsiooni.

Kliimamuutuse toimetulekuvõime uurimine (45 minutit)

Juhised

Tee lühike ettekanne, mis keskendub peamistele punktidele:

• Defineeri toimetulekuvõime – meie võime šokkidele vastu seista ja neist taastuda.

• Too välja neli katastroofijuhtimise faasi ja asjakohased uurimisküsimused:

  • 1. Leevendamine – pikaajalised meetmed, et vähendada kliimakatastroofide tõenäosust või tagajärgi.

    • Kas kriitiline taristu (tammid, sillad, elektrivõrk, tuumaelektrijaamad jne) on hästi hooldatud ja valmistunud tuleviku kliimastsenaariumiteks?
    • Kas talunikud kohandavad oma töö kliimamuutusega?
    • Kas katastroofide ohjamise koordineerimiseks ja kliimamuutusega kohanemiseks on paigas adekvaatsed süsteemid ja poliitikad?

  • 2. Valmidus – Meetmed, mis on paika pandud enne kui katastroof tabab, et aidata sellega paremini toime tulla.

    • Kui palju maske, raadioid, sidemeid jne on varutud?
    • Kas varjupaigad asuvad ligipääsetavates kohtades ja on kasutuseks valmis?
    • Kas organisatsioonid on kliimamõjudeks valmistunud ja kas nende plaanid on ellu viidud?
    • Kas eelhoiatussüsteemid on paigas ja töötavad?

  • 3. Reageerimine – meetmed, mida kohandatakse vahetult pärast katastroofe ning mille eesmärk on elude päästmine ja kahjustuste piiramine.

    • Kas valmisolevad meetmed on ebaefektiivsed?
    • Kas osad inimesed või grupid on jäetud kõrvale või saavad sooduskohtlemist?
    • Kas reaktsioon loob eeldused uueks katastroofiks?
    • Kuidas mõjutab see pikaajalisi füüsilisi, keskkondlikke, majanduslikke või sotsiaalseid haavatavusi?

  • 4. Taastamine – pikaajalised taastamis- ja ülesehitustegevused. Kui neid plaanitakse õnnestunult, aitavad taastamistööd vähendada järgmist katastroofi.

    • Kas üleshitustöödel võetakse arvesse kliimamuutuse stsenaariume ja arenevaid riske?
    • Kas hanked viiakse läbi ja ülesehituslepingud sõlmitakse ausalt ja läbipaistvalt?
    • Kas me õpime eelnevatest katastroofidest ja ehitame üles paremini?

Tööriistad / materjalid:

• Nn breakout-toad online'is või füüsiliselt
• Kliimamuutusega kohanemise uurimine: harjutuste vormid, mis on leitavad Lisast, sektsioon "Nelja katastroofi ohjamise faasi alusel uurimine"

Juhised

[3 minutit] - Individuaalne peegeldamine

• Palu osalejatel mõelda individuaalselt järgmise stsenaariumi (või selle variatsiooni üle, mis on konkreetses töötoas osalejate tausta / regiooni / teemat vms arvestades kohasem):

  • "Satud raamatu peale, mis mainib sinu kodulinna 70 aastat tagasi tabanud kohutavaid üleujutusi. Sa ei ole toona juhtunust varem midagi kuulnud. Kuna see pakub sulle huvi, asud asja lähemalt uurima ja räägid kohalike kliimaekspertidega. Nad kinnitavad toona juhtunut ja ütlevad, et sedalaadi sündmus, mis tavaliselt juhtub umbes saja aasta jooksul ühe korra, muutub kliimamuutuse tõttu tõenäoliselt sagedasemaks ning intensiivsemaks. Otsustad uurida, kas su kodulinn on järgmisteks üleujutusteks valmis."

[20 minutit] - Grupitöö

• Jaga osalejad nelja ühesuurusesse gruppi, et arutada nelja faasi üle: leevendamine, valmidus, reageerimine, taastamine.

• Anna igale grupile üks katastroofi ohjamise faas ja palu neil:

  • panna kirja 3-5 meedet, mis peaks nende kodulinnas olema paigas ja baseeruma etteantud stsenaariumil, et leevendada, valmistuda, reageerida, taastuda.

• Iga meetme juurde palu osalejatel koostada nimekiri võimalustest, kuidas uurida, kas vastav meede on paigas või ei, kui palju rahastust on selleks eraldatud, kas nendega võib kaasneda negatiivseid tagajärgi jne.

[12 minutit] - Presentatsioon

• Kui aeg saab täis, palu igal grupil kolme minuti jooksul esitleda tuvastatud meetmeid ja uurimisvõimalusi ülejäänud osalejatele.

[5 minutes] Kokkuvõte

• Pärast ettekannete tegemist julgusta osalejaid küsima küsimusi, kommenteerima ja jagama isiklikku kogemust.

• Rõhuta mõningaid võtmemõtteid, mis presentatsioonidest kõlama jäävad.

Lõpetamine (20 minutit)

Juhised

Tee lõpetuseks lühike presentatsioon/ettekanne, mis sisaldab:

• Tee töötoast ja selle sisust kokkuvõte ning räägi ka peamistest avastustest või mõtetest, mis tulid esile grupiharjutustes ja aruteludes.

• Maini, et ehkki kliimamuutusega kohanemist võib uurida mitmel eri moel, siis need lood, mis ei võta arvesse ohule paljastatust, haavatavusi ja toimetulekuvõimet tõenäoliselt ei sisalda loo olulisi osasid.

• Maini, et seda laadi uurimusi saab teha erinevates suuruskategooriates (omavalitsus, piirkond, riik jne) ning ka ülepiiriliselt.

• Käi läbi vestlusakna ajaloost ja "ressursikastist" ja maini lisatööriistasid või -vahendeid, mida osalejad on ise soovitanud. Kogu need ühte nimekirja kokku ja jaga osalejatega töötoa järel.

Tööriistad / materjalid

• Jagatud joonistustahvel / slaid / online-tahvel nagu näiteks Miro või Mural (online)
• Pabertahvel ja paber, post-it märkmepaber, markerid (füüsilise töötoa puhul)

Juhised

• Palu osalejatel luua töötoa järeldustel põhinev poster, vastates järgmisele küsimusele:

  • Mis on sinu peamised järeldused tänasest töötoast?

  • Alternatiivselt või lisaks, sõltuvalt grupi kontekstist, võid küsida: "Mis on peamine teema / küsimus, mida sa soovid pärast seda töötuba sügavamalt uurida?"

• Anna osalejatele mõtete kirjutamiseks ja/või joonistamiseks aega ja lugege üksteise järeldusi.

Kokkuvõte

• Tõsta esile mõned tahvlile kirjutatud punktid.

Tööriistad/materjalid: eraldi materjale vaja ei lähe.

Juhised

• Tee töötoas õpitust kiire ülevaade. Iga osaleja peaks ütlema:

  • ühe asja, mis neile töötoas väga meeldis,
  • ühe asja, mis võiks järgmisel korral parem olla.

• Võid osalejaid julgustada esitama küsimusi või andma viimaseid nõuandeid.

• Kui tarvis, jaga kontaktinformatsiooni ja juhiseid edasise suhtluskorra kohta.

Lisavahendid

Üldised vahendid:

• Valitsuste-vaheline kliimamuutuste paneel - Intergovernmental Panel on Climate Change: ÜRO valitsuste-vaheline organ, mis vastutab inimtekkelise kliimamuutuse alaste teadmiste parendamise eest.
• ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon: Raamistik, mille eesmärk on kliimamuutuse vähendamise alaste rahvusvaheliste lepete sõlmimine.
• Carbon Brief: Ühendkuningriikides asuv veebisait, mis kajastab kliimateaduste, kliima- ja energiapoliitika viimaseid arenguid.
• Kliimamuutus: teadus ja globaalne mõju: tasuta veebikursus, mis keskendub kliimamuutusega seotud teadusele ja muutuste võimalikule mõjule.

Uurimused, artiklid ja juhendid:

• Carbon Brief, veebisait, mis kajastab kliimateaduste, kliima- ja energiapoliitika viimaseid arenguid.
• Kliimakriis - ideid uurivatele ajakirjanikele: Global Investigative Journalism Networki (GIJN) juhend uurivatele ajakirjanikele.
• Climate Adapt: Euroopa platvorm kliimamuutustega kohanemise kohta.
• Kliimamuutuste kajastamine: töötuba ajakirjanikele: Nieman Foundation i 2020. aasta märtsis koostatud platvorm, mis sisaldab uurijate, aktivistide ja teadlastega salvestatud töötubasid.
• Kasulike terminite sõnastik Valitsuste-vaheliselt kliimamuutuse paneelilt.
• Inside Climate News: veebileht, mis kajastab kliimakriise.
• Prevention Web: globaalne katastroofiriskide vähendamise ja kerksuse teabejagamisplatvorm, mida haldab ÜRO katastroofiohu vähendamise amet.
• Reporting on Climate Adaptation: kajastamisjuhised, uudised, vahendid.
• Ekstreemse ilma ja kliimamuutuse kajastamine: juhend ajakirjanikele: kajastamisjuhend World Weather Attributionilt.
• World Weather Attribution: annab hinnanguid kliimamuutuse rollist ekstreemsete sündmuste järel.

Koostöövõrgustikud ja organisatsioonid

• The ARENA Climate Network
• Climate Tracker
• The Environmental Investigative Forum
• The Earth Journalism Network
• Covering Climate Now
• Oxford Climate Journalism Network

Võta meiega ühendust

Palun võta meie "Nähtamatu Paljastamise" meeskonnaga ühendust, kui:

• sul on küsimusi töötubade kavadega ja läbiviija juhendite kohta,

• sa kasutad meie töötubade kavasid ja tahad meiega jagada tagasisidet ning soovitusi, mis võivad töötubasid paremaks teha,

• kohandasid töötoa kavad mõne spetsiifilisse konteksti järgi ja soovid meiega jagada tulemusi,

• tahad soovitada uusi tegevusi, anda nõuandeid või tuua näiteid, mida saab lisada olemasolevatesse kavadesse,

• tahad meiega jagada oma ekspertiisi ning teha koostööd uute töötubade arendamisel ning testimisel.

E-posti aadress: eti@tacticaltech.org (GPG Key / fingerprint: BD30 C622 D030 FCF1 38EC C26D DD04 627E 1411 0C02).

Autorlus ja litsentsimine

CC BY-SA 4.0

Käesoleva sisu lõi Tactical Techi "Nähtamatu Paljastamise" projekt ning see on litsenseeritud Creative Commons Attribution-ShareAlike 4.0 International litsentsiga

• Töötoa autor: Léopold Salzenstein

• Juhendi disain: A. Hayder

• Toimetus ja sisu: Christy Lange, Laura Ranca, Wael Eskandar

• Graafiline disain: Yiorgos Bagakis

• Veebilehe arendus: Laurent Dellere, Saqib Sohail

• Projekti koordineerimine ja järelevalve: Christy Lange, Laura Ranca, Lieke Ploeger, Marek Tuszynski, Safa Ghnaim, Wael Eskandar

Käesolev materjal on loodud osana Koostöö ja Uuriva Ajakirjanduse Initsiatiivist (CIJI), mida kaasrahastab Euroopa Komisjon Pilootprojekti "Uuriva ajakirjanduse ja ajakirjandusvabaduse toetamine Euroopa Liidus" (DG CONNECT) raames.

Käesolev tekst peegeldab autori vaadet ning Komisjon ei vastuta ühegi tegevuse eest, mida võib selles tekstis sisalduva informatsiooniga teha.